Lühike ülevaade Harku tänava palvemaja ajaloost

Alustame algusest

26.juunil 1926 a. (Samal aastal sai ka Nõmme alev linna õigused) oli nõupidamise koosolek, mida vend Suurallik alustas laulu ja palvega. Seejärel kõneles ta lühidalt käesolevast olukorrast ja selgitas palvemaja ehitamise vajadust. Vend Veldberg tõstis üles küsimuse, kas palvemaja üldse on tarvis. Läbirääkimistel selgus, et Nõmmel on palvemaja järele suur vajadus, ilma milleta pole usuelul edasiminekut ega kasvamist, vaid tuimus ja leigus võtavad maad ja lõpuks võib usutuli täiesti kustuda. Pika otsimise järel leiti sobiv krunt Nõmmel, Harku tn 48 (algselt Harku tn 45). Leping Nõmme linnavalitsusega sõlmiti 3. veebruaril 1927 selle krundi omandamiseks. Sama aasta juuni alguses tehti palvela krundile aed ümber ja 10. juunil toimus platsi õnnistamise jumalateenistus, mille toimetasid Vennastekoguduse hoolekandja Jüri Leidtorff ja Nõmme Rahu koguduse õpetaja Anton Eilart. Palvemaja plaani valmistas vend K. Veltberg. Maja nurgakivi panek oli 17. mail 1928. Sageli võis näha vendi töötamas koos peredega, mehed tegid raskemaid töid ning naised ja lapsed abistasid neid. Oktoobri keskel saadi suuremale ruumile uksed ja aknad ette, põrand alla ja ka väike ruum sai enamvähem valmis. Vend Peeter Vilbiks valmistas kõnetooli ja vend Otto Berg annetas väikese malmahju.

18. oktoobril 1928. toimus vastvalminud palvemaja sisseõnnistamise jumalateenistus vend Leidtorff`ì ja õpetaja Eilarti osavõtul. Maja juurde oli kogunenud rohkesti rahvast, lauldi tänulaulu: “Oh võtkem Jumalat …” Laulu ajal keeras vend Leidtorff ukse lukust lahti ja lauldes astuti sisse. Kolmandat salmi lauldi ruumis sees tänu – ja rõõmupisarate saatel. Koosolijate otsuse järgi oli silmapilk nii pühalik, et mõeldi taevaväravate avanemise peale, neile, kelle nimed leitakse eluraamatust. Südamlikult ja soojalt kõnelesid vennad ja õpetaja, soovides selles majas Jumala õnnistust meile ja järeltulevale soole.