Soome ajakirjanik Leena Huima jagab oma mälestuskillukesi 8 aasta pikkusest koostööst Osvald Reieriga. „Mul oli plaanis kirjutada artikkel soome kristlikule ajalehele “Sana”  herrnhuutlaste tegevusest Eestis ja vennastekoguduse tuntuimast väljaandest “Loosungiraamat”.  Nüüd ootasin Viru hotellis kohtumist Eesti Evangeelse Vennastekoguduse peavanemaga, et saada rohkem teadmisi sellest teemast. Saabus  pikk valge peaga mees, pea sõbralikult viltu. Ta istus tugitooli ja hakkas rääkima. Nii said mulle selgeks vennastekoguduse ajalugu, vendade mõju eesti kultuurile, ärkamise ajad ja palvelate ehitamised, Teise maailmasõja aastad ja sõjajärgne okupatsioon, Siberisse küüditamised ja sealt tagasi tulemised, kirikuõpetajate sidemed vennastekogudusega, suhtlemised Herrnhutiga ning lõpuks EEVK taastamine ja peavanema ametissepühitsemine. Kõik kuuldu tundus väga huvitav. Leppisime kokku, et kui Reierid järgmine kord kuhugi vennastekoguduse koosolekule sõidavad,  lähen kaasa. Nädala pärast sõitsime Kuusallu. Läksin, et talletada muljeid pealtvaatajana. Aga Osvald Reierile oli see tundmatu mõiste. Tema maailmas olid kristlased „kallid kaasvõitlejad“, mitte „lugupeetud pealtvaatajad“. Minust sai „meie kaasvõitleja Soomest“.

Jõudsime ka ajakirja „Risti Vägi“ taastamise teemani. Praktikas tähendas see, et Tallinnas kirjutusmasinal kollasevõitu paberile tipitud tekstid sisestasin Soomes arvutisse, printisin välja, sõitsin nendega Tallinna ja lõplik kujundamine toimus Reierite elutoas kääride ja liimi abil. Trükkimine toimus lihtsa koopiamasinaga A-3 paberitele, voltimine ja klammerdamine käsitsi. Nii sündis esimene ajakiri pärast 50 aastast pausi.

Aastate jooksul tutvusid lähemalt ka minu abikaasa ja Osvald. Meeste huvid ja harrastused olid sarnased: evangeeliumi kuulutamine, kõikvõimalike katkiste elektrivärkide kogumine ja parandamine ning küttesüsteemid ja autod. Meenutades Osvaldit, näen teda oma hingesilmadega esmalt redeli peal kas elektripirni vahetamas, midagi seinale kinnitamas, värvimas ja parandamas, kas katusele minemas või sealt alla tulemas. Alles seejärel ilmub silmade ette ülikonna ja lipsuga Osvald kantslist Sõna kuulutamas. Vend Reier oli 24 tundi ööpäevas Jumala sulane, teenides teda kõigi oma talentidega.“